Ilulissat qaasuitsumiit avannamut 350 km-terit missaannik avannarpasitsigisumiippoq, nunatsinni illoqarfiit anginerit pingajoralugu 4.500-nik innuttaqarluni (2010), amerlaqatigajaannillu qimuttunik qimmeqarluni.
Nunaqarfiit eqqaaniittut sisamaapput; Saqqaq, Qeqertaq, Oqaatsut aamma Ilimanaq, taakkunani inuit 472-it najugaqarlutik.
Illoqarfik kangerluup sermip iigartarfiata, nunarsuup avannarpasinnerusortaani taamaattut annersaata 40 km-terisullu takitigusup, eqqaaniippoq.
Oqaluttuassartaa
Ilulissat tunngavilerneqarput Jakob Severin-imit ukioq 1741, taamaakkaluartorli Ilulissat oqaluttuassartaat siusinnerujussuarmiit aallartissimavoq.
Nunaqarfiusimasoq Sermermiut (sermip killingani inuusut nunaqarfiat) Ilulissat kangerluata paatungaani illoqarfimmiit kilometerinik arlaqanngitsunik kujasinnerusumiittoq Kristusip inunngornerata siorna ukiut 2000 sioqqutsisumik inoqartalereersimavoq.
Illoqarfiup maannakkut inigisaa Sermermiuni najugaqartut taamanersuaq aasaanerani najugarisarsimavaat. Ukioq 1734 Jakob Severin Nunatsinni niuernikkut kisermaassilersimavoq, taamalu 30. januar 1741 Jakob Severin Kunngi Christiaat arfernannut allagaqarpoq niuertoqarfinnik marlunnik pilersitsiniarluni, ataaseq Qeqertarsuup Tunuani ataaserlu Nuup Nunattalu Isuata akornanni (maannakkut Paamiut inissisimaffiani). Ilulissani niuertoqarfimmik Jakob Severin-ip tunngaviliiniarneranut peqqutaasimavoq Ilulissat eqqaanni inuppassuaqarmat. Taamanikkummi tamanna Nunatsinni inuttunerpaat ilagisimavaat.
1. april 1741 Kunngi Christiaat arfernat akuersissuteqarpoq "niuerfimmik" pilersitsisoqarnissaanut 6-7 miilinik Qasigiannguaniit avannarpasinnerusumi. Taamanikkut aasaanerani niuerfiusartoq ateqartinneqarsimanngilaq. Aatsaat 12. januar 1742 Kunngi akuersissuteqarsimavoq "niuerfiusartoq" ateqartinneqassasoq Jakobshavn. "Niuerfiusartoq" aatsaat 1782-mi niuertoqarfik Jakobshavn-itut akuerisaasimavoq. Ukiorpassuarni Ilulissat (niuertoqarfik Jakobshavn) annikitsuinnaasimavoq tamaani nunaqarfiusunit allanit inukinneroqisoq. Aatsaat 1800-kkunni Ilulissat annertunerusumik soqutiginaateqalersimapput, tassa 1848-mi Kalaallit Nunaata avannaata Seminaariaa sananeqarmat illoqarfik Qeqertarsuup Tunuani kulturikkut ilinniartitaanikkullu qitiutinneqalerluni. Seminaariami tassani ilinniartinneqartarput ajoqit oqaluffinni atuarfinnilu ukiorpassuarni sulisussat, tassanngaaniillu Nunatta Kitaata Avannaani tamarmi ilagiit atuarfeqarnerlu aqunneqarsimapput.