Kalaalimineerniarfinni tuniniaaniartunut malittarisassat

  • Kalaalimineerniarfimmut nioqqutissanik tunniussisinnaassagaanni Kommuniluu suleqatingiinnissamik isumaqatingiissuteqaqqaartariaqarpoq. Isumaqangiissuteqartoqareerpat kommunip nioqqutissat tunniunneqartut tuniniarnissaat isumangissavaa, pisisussat naapertorlugit. Tuniniaasartut nioqqutissanik tingusiumanngissinnaapput nioqqutissanik pisisussaqanngittoq isumaqarunik. 
  • Kikkulluunniit kommunemut suleqatigiinnissamik isumaqatigiissusiorsinnaapput. Uumasunik killilersukkanik tuniniaaniaraanni nioqquteqartoq piniarnermut uppernarsaammik atuuttumik peqassaaq inuussutissarsiutigalugu aalisartutut/piniartutut. Sunngiffimmili piniartut kalaalimineerniarfimmi tuttuerniarlutillu umimmaarniarsinnaapput Nassuttuumeersunik. Tuniniaasitsiniartut inuussutissalerinermik pikkorissarsimassapput kommunip aaqqissugaanik. 
  • Pisiassat akii aalajangerneqarnikuupput, atuisut I.A.P.P-llu isumaqatigiissutaat aallaavigalugu. Isumaqatigiissut tassaavoq tuniniaavimmi pisiassat annerpaamik tuniniarneqarnermikkut akigisinnaasai.
  • Tuniniagassaatillip nioqqutissaatini kommunip tuniniaasuinut tunniuttassavai, taassuma nioqqutissat ataasiakkaat ilisarnaasersussavai tunineqarnissaanullu saqqummiullungit. Tuniniaasitsisup matulernermi kissaatinginguniuk tunineqanngitsut tingoqqissinnaavai. 
  • Tuniniaasitsisut immikkut ilisarnaaserneqassapput. Tunniussinermi tuniniaasut nioqqutissat tuniniaasitsisup ilisarnaataanik ilisarnaasissavai.
    Nioqqutissat saqqummiunneqassapput tunniussinermi tulleriinneri allanngortinnangit. Kommunip sulisuisa nioqqutissat suliareqqissanngilaat. Taamaattumik tuniniaasitsisup nammineq soqutigisassaraa nioqqutissat tunniunneqannginneranni suliarilluangaanissaat. Kommunimi sulisut nioqqutissat ajorpallaat tingujumanngissinnaavaat.
  • Nioqqutissat kalaaliaqqamiitinneqassapput ullut amerlanerpaaffissatut taaneqartumi, suuneri naapertorlugit ATI-p ilinniarfianiik innersuussutaasutut. Uninngatiffissaatut piffissaliussaq qaangiuppat nioqqutissat kasiilerneqassapput imaluunniit tuniniaasitsisumut utertinneqassapput. Tunisat qerisut aamma sivisussusilerneqassapput ATI-p ilinniarfiata neqinut aammasunut inassuteqaatai naapertorlugit.
  • Tuniniaasitsisup nioqqutissaatini tuniniaasunut tunniutereerpangit tuniniaasitsisoq tuniniaasut sulinerannut akuliussinnaanngilaq. Tuniniaasitsisoq qanorluunniit iliorluni tuniniaasut pinngitsaaliniassappagit tamanna Sanaartugassanut Avatangiisinullu Ingerlatsivimmut nalunaarutigineqassaaq.
  • Kalaalimineerniarfimmi tuniniaaneq tamarmi kommunip sulisuinik isumangineqassooq. Tuniniaasitsisoq nammineq kalaalimineerniarfimmi tuniniaasinnaanngilaq imaluunniit allanit tuniniaatitsisinnaanani. Namminerisamik tuniniaasut tamarmik kalaalimineerniarfimmit peeq-quneqassapput. 
  • Tuniniaasitsisup tunisimasai kommunip sapaatip akunneranut pingasoriarluni naatsorsortassavai. Isertitaniit procentinik tunisanit ilanngaasoqassaaq. Atuisartut ataatsimiittitaliaat aalajangersaassaaq procentimik, tamanna ulloq 01.06.2007 ima annertussuseqarpoq: 10 % akileraarutitut kommunimut nakkartinneqassaaq tuniniaanermi sulisunut akissarsiatut, 8 % nammineq piumassutsitut siumoortumik akileraarutitut aamma 2 % KNAPK-mut. Sinneri 80 %-it tunisisup aningaaserivimmi kontoanut, isumaqatigiissusiornermi ilisimatitsissutaasumut ikineqassapput.
  • Tuniniaasitsisup nammineq soqutingisassarimmangu kalaalimineerniarfik pisinianut ornikkuminarnissaa, kalaalimineerniarfimmi malittarisassat malinneqarnissaannut ilaasariaqarpoq. Tuniniaasitsisoq malittarisassanik unioqqutitsisoq suleqatingiinnermut isumaqatingiissutaanik kommuni atorunnaartitsisinnaavoq.
  • Tuniniaasitsisup nioqqutissaataanik tunisinermi paasissutissat inuussutissarsiornermut immikkoortoqarfimmut akileraaruserivimmullu ingerlateqqinneqartassapput.
  • Kalaaliaraq ammasassaaq ulluinnarni nal. 9.00-miit 17.00-mut arfininngornermilu 9.00-miit 15.00-mut. Sapaammi nal. 9.00-12.30.
  • Tuniniaasitsisup nioqqutissani tunniukkaangagit oqimaalutarneqartassapput, kiilomullu akia nalunaarutigineqartassalluni. Nioqqutissat utertitassat igitassalluunniit oqimaalutarneqartassapput.

Sideansvarlig: Aqissiaq Mathiassen

Nalunaarfigitigut (AJORPOQ)

Ugguuna kommunip ingerlatsinermut immikkoortortaqarfia nalunaarfigisinnaavat illit isummat malillugu pissutsinik aaqqiivigisinnaasaanik. Nalunaaruteqarit, taava nalunaarutigisat misissoriarlugu aaqqiivigissavarput.

Pissutsit makkuusinnaapput:

  • Majuartarfiit
  • Ulluinnarni igitassanik eqqaaveqarneq
  • Anartarfinnik eqqaaneq
  • Eqqakkat aqqutaat
  • Talittarfik
  • Aputajaaneq
  • Siorarterineq
  • Qimmit


Qaasuitsup Kommuniata ugguuna saaffiginnittut kikkuuneri uppernarsarsinnaanngilai. Taamaattumik saaffiginnissutit inuit ataasiakkaat saaffiginnissutaattut suliarineqassanngilaq, taamaattumillu aamma ugguuna saaffiginnikkuit kommunimiit akissutisissanngilatit.

Saaffiginnissutivit tiguneqarsimaneranut uppernarsaammik perusukkuit najugaqarfinni taakkununnga akisussaasunut e-mail atorlugu saaffiginnissaatit.

Nalunaarfigitigut (AJORPOQ)

Sumut attavigissavatsigit qanorlu oqariartorpit?